Endast
MA LÄHEN, MA EI KAHETSE
Ma lähen jälle, minnes ma vaid lähen ja siis ma ei mõtle.
Toda vaikust ma ei kahetse.
(2010 Jun 18, 19)
Versioon 1, Idee
MA KALLISTASIN
Ma kallistasin,
ta oli soe ja isegi pehme,
palju pikem kui mina,
otsapidi taevas.
Mul oli veidi kiire,
aga mitte temal.
Meenuvad ka teised,
kuid tamme vastu ei saa miski.
(2009 Jun)
MULLE MEELDIB
Olen, jalutan, vaatan, mõtlen, vaidlen.
Õndsas öövaikuses magamine on kurjast -
selles olen rõõmus ja loov.
Mulle meeldib vihm, kui ise olen kuiv.
Mulle meeldib Mr. Bean ja Forrest Gump.
Sageli meelde mõlgatab kodune metsatukk,
kus käin paljajalu ja lakun taldrikut.
Vahin kõike ja kõiki. Armastan trolle,
välis-maalasi, punapäid, tedretähne,
kallistust värsket, naerulohke põskedel.
Olen kiinudunud sõpradesse, venda
ja veel meeldivad rotid-liblikad, varesed,
lilled ja teod. Räägin koera ja kassiga,
mõttes kõnetan ka pimedust, päikest ja aega.
Lobisen, kui on selleks tuju ja teema.
+
Õnn on sageli nähtamatu.
Selle ülal paistva taeva põhi on siin...
(2008 Jul 26)
OLEN KUI PUU
südame vaikuses olen puu
oksaulatuseks tuulehoog
latv kaardu silmapiirile
kohaloluks mööduv lind.
minu nõlvadel käib argielu
ja sõõrmekoopas istub erak
sagi mis taevakuplialune
unenäoks tukastaval lohel.
(2007)
Armastusest
PALJUSÕRMELINE RAHVAS
Veel tänagi veidi kahetsen
ehmunult ja puudust tundes
mudin varbaid ja murran käsi.
Surnule sarnaselt, naeruväärstelt
udune mälestus harjunud kodust
ja sellest suurest, nüüd kaugest,
alati paljusõrmelisest rahvast.
Toeks ikka veel soojendav lepe –
ükskord taas seal me kohtume.
(2010 Apr 20)
VULIN
Sa kaunis liblikas,
Su kroonlehtede särast rabatud mu hing,
nende julge vulin on täis vaid tarkust.
(2009 Okt 25)
VANA NEEGRI IGATSUS
Taevavõlvil tähti palju,
nad ookeanil kajavad vastu,
hüüavad kadunud lastele,
kes kaugustes ekslevad,
saage ometi taevatähe värvi,
olema igi-heleda nahaga.
Taeva Puust saanud veniv Linnutee --
märk, mis äkki Täheteki lõhestab.
Oh ärarännanud rahvad,
kes Tähemaal ekslete!
Tulge õhtuks koju magama.
Kustuv tuli, punane kõikjal,
peegeldub vastu mustas näos.
Valgel nahal veel ilusam oleks see,
paistaks kuuna...
Oh väljarännanud rahvad!
Tulge koju Tähemaalt, kasvõi linnuna.
NÄOD
Töökal hiinlasel nägu kollane.
Saarlast meretuultes pargitud.
Viinlase nägu veinist õhetab.
Tiirlase nägu linnule kuulub.
Kass karvane limase ninaga.
Kallima nägu armsana näib,
vihatu piltgi pinda käib.
vastik on vaadata jobu
Miks armsa eest põgenemas
ja maski tõprale näitan?
ARMASTUSLAUL
Sa petsid mind, sa petsid mind
mu arm, mu kuld,
mu arm, mu hõbe,
ka täna tean mis on su hind!
Kulgemisest
ÜHTELUGU ON TÄNA
Ajavool on kui sügavik kuhu me langeme.
Kõik möödunu on nagu sein
mida katkematult hetkedega uhutakse.
Julge on elada - sunnisaegne
ja piiratud vaid praegusega.
(2010 Mai 31)
METSA ALL
Kui eksid käia võõra metsa all, mis sääl,
kas veel võid julge olla seatud sihile?
Kes teeb kivid, põllud, rabad, haljasmaad,
lisab rammu targale või kes ilma pääl.
(2009 Okt 20)
NÕID AIMAB
Juba ta tajub tule hingust
ja aimab ka aja keerdkäike.
Ammu juba kardab Jumalat,
kuid pole austanud Teda.
(2007-2008)
JUMAL TULI VASTU
Olin kuhugi minemas
Jumal tuli vastu,
oli nagu mingi mees.
Teretasime, ajasime juttu.
Oligi habemega.
(2007)
ILMA RATAS
Veel mäletan küüru ja hämarust.
Selja kül sirutasin,
sisemus vanadel radadel alles.
Elusid on möödunud,
taas ilm tuhana pudiseb pihust.
(2007Apr)
AEG JA INIMENE
Teine aeg, teine ruum.
Palju ruumi, vähe aega.
Palju silmi, kõik pimedad.
Palju hääli, üks kõrv, kurt seegi.
üks kaev, üks kook.
Tuul köhib, inimene turtsub.
Talve külmas kooku kütab.
Kaev jäätub.
Palju hääli, kõik kimedad.
Teine päev, teine luul.
Palju luuli, vähe päeva.
RAAG ON EILE
Vihmapiisake öös on ilmamaa raos.
Langenud lehed on murdunud puu.
Vaikus on kodu nimetule rõõmule.
Täht ja tuli -- ajatu praegu.
UUS PÄIKE
Lootuse tähtede vaikne kulg
ei vaigista kül kustuva päikese
nuttu, kuid tasakaalustab
kitsetähe kepslemist taevakaarel.
Neli aega veel, neli pikka aega,
ja päikese killud alustavad,
rändu, et sulatada jääteed.
Päike pööras kulunud näo,
Kuu võttis maski eest,
Maa avaldas oma südame,
olemasolu esitas küsimuse.
Saabuda homsest iidsesse,
oleva sagimisest
ajatusse vaiksesse olematusse,
mis ühtseim ühtsus.
Eesti taolast
VAIMNE TEOSTUS
Vaevalt vaimne teostus
sobib viina ja uimaga,
siin näen vaid reostust.
(2006/2007)
EESTI TAOLAST
Olid ajad ja taola õitses
ja vanemtaolane oli
Nüüd igal oma rada
ja üksteisemõistmisel oma
tahaks uut taolat puhast
meie endi ühiskonda
reegleid mis kasvand seest
siis ehk kaoks aeg
ja keegi meist mõistaks
kuis kõik on ja tuleb
seda mis olulisem kõigest
Võtaksime vastu kaugeid
külalisi ei ainult maiseid
igaüks vanem meist sureks
kahjutundeta omal rajal
ja oleegi viiskümmend kana...
...leiaksid rakenduse õilsa
jänesepuur oleks alati
täis kasvuhoones talvelgi
sügis ja lõikus käiks.
vaataks telekat rahulikult
ja munkmehed teeksid kõik.
Eesti Päevaleht Online: Politsei paljastas budistliku narkotalu
Eesti Päevaleht Online: Politsei nimetab juttu budistlikust narkotalust mulliks
Maailmast
ELOHAARIUMI JUMALAD
Jumalad mägedel otsuseid langetavad,
heldust osutavad lisaks härdalt palujail.
Taevakuningate ajastul laskuvad mäelt,
vapub siis Maa ja kogub oma andami.
(2007/2008)
REPORTER RÄNI
Meeleolu igal tunnil --
kurbus, rõõm, viha,
tuimus, armastus, iha
ja milline oli uni.
Kas jälle helistasin
või oli see raadio
ja kodulooma võtsid,
et haige vaid hing.
Kui puhas õhk ja vesi,
veel enam armastad liha,
seda näitab nahk ja veri
"ränikild" on vahendaja.
(2006-2008)
NEED KES ON MEIE SEAS
On neid, kes vargsi hiilides
radadel hämaratel rentslis
või lumevalges metsas jahedas
toitu otsivad sind segamata.
Neilt harva küsitakse midagi,
ainult mõni teab, kes on nad.
Söövad mullast tõuke, tõrusid
või langenud karvu maast.
Miks julmalt neid keelame,
pilguta, ega paremat paku?
Nad kurvalt lahkuvad siit,
Maalt, et mitte jääda jalgu.
Sellegi poolest teame
rääkida külalislahkusest
ja südamest heast...
vennad mõtlemata tõukame,
kuigi kaugemad.
Armastust esitlevad nemad.
Pimedusemaast seda ei oodand.
Vaikides kohta nad pakkusid.
Kumisevpäi lahkun, häbist.
Siis terve mõistusega isend,
inime', võimalusel väidaks:
neid olemaski pole.
Sind segama nad ei tule.
Jah, aeg-ajalt tulevad
vennad teiselt maalt,
me lihtsameelsete jaoks
paistavad kui jumalad.
SUUR ILMUTUS
ilu ja tarkus
päike ja hõiskamine
aluseta ehitisel
pääsevad eemalseisjad
kes on sama nägu
tuleb laev, külg punane
toob õhtud
värvijaks päike
nägudele pardal
lastiks lõpp
punased hirmsad
mustad koledamad
lennukid madalal
laev püsib
liiga uskumatu
keegi ei liigu
liit paljastub
üks põgenebv
nimetab jääjaid koerteks
hukkub märkamatult
näilised kaotused
karm käsi
ei kurdeta
tähendust ei teata
tuulehoogugi märgatakse
see on kõle
päikegi on kalk
masendunud targad
ühene, ilmne, väga avalik
kurjuse ajastu algus
suur lootus
kassid ei aita
v1.0 2007Jan2 23:38)
MAHLANE
See on nagu loojuv päike merel,
tee mis kaugusesse viib!
Meenutab küpset õuna,
mahlane, hommikuse kaste moodi.
Nagu pilt kaugest tähest, kõrb sellel...
Nagu veri mis kallis...
...see on leepra!
Mängust
MUINASJUTU METSAD
Elusad metsad ja näkine meri,
seal alati juhtumas midagi.
Sügav vaikus ja põksuv süda.
Muinaslood kõik on kraabitud
puutüvele verise küünega.
(2001,2007,2008)
SOE JA KÜLM
Väiksed inglikesed tormis möllavad.
Kui just keegi lumme pole külmumas,
siis niipea mängu ei lõpeta nemad.
õhtul tule paistel soojendades
neil inglikestel mingit muret ei oleks,
kui põrgu lõõsast kuulnud poleks Jumalalt.
Saab päikse kiisast jahutav lume helk.
Ilusad aasad peagi jäälillelised.
Enamus rotid külma eest urgunud.
Mõned uimasemad jäänud tallata,
lõdiseva hundi tank-saapale.
Kaamel kõnnib, vahel kui seisatab ka.
Teravdan pilku, näe: lapitekk ta peal,
siiski, ärkan mõtisklustest ja märkan:
kaob ilus lapitekk ja näen vaid piksleid
värelemas vallatult ekraani peal reas.
(<2005)
JÕULULUULE
Särab tuba ja ehteis kuusk.
Lapsed rõõmsad ja ka puu.
Kuule, tuleb juba rõõmsalt,
kuule juba tuleb, on suur!
Väike ilus kuusk on toas.
Lumi ehteks tal, ja kuu.
Kui ilusam oli see,
nüüd vaid kuld on kard.
Saanid tilla talla, põdrad ees.
Ahjus ka lõhnab, vorstid sees.
Kõlab viis, jõulud imearmsasti.
(2006 - 2007)
MURDE TAOLINE
ÄTUNE AJAM RÄPUSEL RAJAL
IPUTAB RUPASEL VIISIL KÄRRAT
ENT SIISKI ALK JÄNNAB UTTA
JA VÄÄ KIVAB SUPPA ÄÄDE
TEPPA KOPPAB SULLA ATULE
JA SUKK LURRAB TALLE!
KURA SIVA EKA KEEVETE
ETRA SAAB KES VALLE TUTRATAB.
(<2006)
SUVEL TEE ON PEHME
Asfald lõhnab hurmavalt, muutub pehmeks, nätsub jala all.
Kiiskab päike, aurab pea, muutub pehmeks, venib, valgust kallab.
(<2006)